EBAVÕRDSUSEST
Erinevatel andmetel on Inglismaal miljon last, keda väidetakse olevat psüühiliselt haiged. Umbes 10% on õnnetud, 5% tõsise depressiooniga, 1-2% kannatavad sundneuroosi all ja 1% tüdrukuid on toitumishäirega. Seda kinnitab ka Good Childhood Inquiry sõltumatu uuring. USA-s on 6-l protsendil lastest diagnoositud tähelepanu puudulikkuse sündroom (ADHD – Attention Deficit Hyper-activity Disorder), käitumishäire, mida iseloomustab probleem keskendumisega, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Ühe rahvusliku uuringu tulemusena teadvustati, et ligi 10-l protsendil kolme kuni seitsmeteistkümneaastastest lastest on keskmised või rasked tundeelu, keskendumise või käitumise häired.
Kuidas on lood läänemaailma täiskasvanutega? Aastal 2005 kirjutasid Inglismaa arstid välja 29 miljonit retsepti depressiooni vastu (antidepressanti) (maksumusega ligikaudu 4 miljardit eurot). USAS oli 2010 aastal neljandik elanikkonnast psüühiliselt haige, nendest omakorda neljandik tõsise psüühikahäire diagnoosiga. 2003 aastal kulutas USA oma tervishoiule 70 miljardit eurot.
Mõlemad maad on psüühikahäirete sageduse esinemise osas arenenud maade esirinnas.
Kõige suurem grupp psüühikahäiret, mida arenenud maades esineb on mure (ingl.k. anxiety). (Pakuksin eesti keeles nimetuseks ka äng.)
Ühiskonnateadlaste väitel on psüühikahäirete esinemise sageduse tõus ühenduses võrdöiguslikkusega. Mida suuremad sissetulekute vahed, seda suuremad psüühilised probleemid. USA on siin juhtival kohal nii sissetulekute erinevuse kui ka psüühikahäirete osas. USA-le järgnevad Suurbritannia ja Austria. Vähem esineb psüühikahäireid Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kõige väiksemad sissetulekute vahed on aga Jaapanis ja seal on ka kõige vähem haigestumisi. Itaalias on suhteliselt suur sissetulekute vahe, kuid haigestumised siiski madalal tasemel. Vöimalik, et siin mängivad rolli ka kliima ja kultuurilised faktorid.
Eesti on viimased aastakümned sarnanenud sissetulekute vahede osas USA-le ja Inglismaale. Poliitika ja poliitikud on rahva tahtel (demokraatlikud valimised) ja nõusolekul (kuni 6-7 kuud tagasi oli Eesti ajakirjanduses harva tekste ebavördsusest või suurtest palgavahedest ja ega neid praegugi leidu, kuigi kommentaarides ja sotsiaalses meedias on muutus toimunud) viljelenud suuri sissetulekute vahesid (sealhulgas ka sotsiaalse kindlustatuse erinevus) ja väikest eliitgruppi soosivat poliitikat. Mul puuduvad andmed, kas selle nähtuse põhjusi on uuritud, kuid taustal, et lähemad naabermaad Põhjalas, sealhulgas sugulasrahvas soomlased sellist mudelit ei ole valinud on põhjusest raske aru saada.
Ebavõrdsus toob kaasa suured sotsiaalsed erinevused. Inimesed paigutuvad sotsiaalse hierarhia kaardile, mille marköörideks on muu hulgas sotsiaalne staatus ja elustandard. Madalama sissetuleku ja staatuse tagajärjeks on üldiselt varasem suremus ja kriminaalsus. Need tagajärjed tabavad aga otseselt või kaudselt ka teisi gruppe ühiskonnas. Oletatavasti on pöhjuseks ähvardavast olukorrast tekkinud stress, mis põhjustab hoolimatumat käitumist staatuse töstmise eesmärgil või ka võrdsema toimetuleku tagamiseks.
Ebavõrdsus ühiskonnas soodustab ka diskrimineerimist ja sallimatust. Uuritud on rassismi avaldusmisvorme ja selgus, et kõige enam rassismi esineb valge nahavärviga madalama klassi hulgas. Nahavärvist saab sotsiaalse staatuse kandja.
Rikastes maades on sotsiaalsete ja tervisega seotud probleemide esinemissagedus seotud ebavõrdususega.
Kuna Eestis on valitud ameerikalik mudel, võib suhtarvude osas ilmselt tagasi pööduda kirjatüki algusesse.
Ebavõrdsus on üks ühiskonnastruktuuri aspekt. Inimese psüühika ja sotsiaalne ebavõrdsus on omavahel seotud.
Maie Poomann 20120218
